Poola-Eesti Klubi Pro Polonia
Header

Investeerige Poolas!

detsember 20th, 2013 | Posted by oksana in Uncategorized - (0 Comments)

“Invest in Poland” uus väljaanne:

http://www.pwc.pl/en/publikacje/investing-in-poland-2014.jhtml

Investing in Poland contains information on macroeconomic conditions and outlook for Poland, as well as key data, analysis and contact details for all 16 of Poland’s voivodships and all of its major cities. It also includes detailed information on Poland’s special economic zones and technology parks, as well as the “Trendbook” section, which analyzes trends shaping Poland’s business environment. This year, topics include investment in Africa, consolidation in the banking market, changes in the pharmaceutical sector, investment in “smart city” solutions, increased spending on R&D, and many others.

 

Pro Polonia – 10!

november 19th, 2013 | Posted by oksana in Uncategorized - (0 Comments)

Lugupeetud Poola-Eesti Klubi Pro Polonia liikmed,

Sel aastal tähistame meie klubi 10. aastapäeva. Kutsume kõiki 28.11. kl. 20.30 Vene Kultuurikeskuse Valgesse Saali (Mere pst. 5, III korrus) sünnipäevatordile.

mark

Czeslaw_Milosz_Valitud_luuletused_esikaas-page-001Poola Kirjandussalong esitleb Czesław Miłoszi „Valitud luuletuste” esimest eestikeelset väljaannet. Olete oodatud osalema kohtumistel Tallinna Kirjanike Majas (20.11 kell 18.00) ja Tartu O. Lutsu nim. linnaraamatukogus (21.11 kell 18.00).

Autorist räägivad tõlkija ja kirjastaja Hendrik Lindepuu ning toimetaja  Märt Väljataga. Nobeli preemia laureaadi luulet loeb Tallinnas toimuval kohtumisel Indrek Sammul. Tänu arhiivisalvestustele saavad kirjandussalongi külalised võimaluse kuulata luuletusi ka  autori enda esituses. 

Kohtumisel domineerib eesti keel. Valitud luuletuste lugemine ja sissejuhatus Poola Vabariigi suursaadikult Grzegorz Marek Poznańskilt on poola keeles. 

Esitlusega kaasneb väike Poola Suursaatkonna korraldatud vastuvõtt ning loositakse välja saatkonna poolt väljapandud auhindu: pileteid Jõulujazzi avakontserdile  (Aga Zaryan laulab Tallinnas ka Miłoszi poeesiale loodud teoseid), Cz. Miłoszi „Valitud luuletused” ning teisi tänavu välja antud Poola autorite raamatuid, samuti pileteid festivalil PÖFF linastuvatele filmidele „Papusza”, „Ida” ja „Elutahe”.   

Salongikülalised saavad Hendrik Lindepuu Kirjastuse poolt välja antud poola raamatuid osta soodushinnaga. 

Nii Tallinnas kui Tartus sissepääs vaba!

Tere tulemast! 

Rohkem infot:

Czesław Miłoszi “Valitud luuletused” pakub esinduslikku läbilõiget 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaadi enam kui seitsmekümnest loomeaastast (ISBN 978-9949-9333-7-2; kõvakaaneline, 448 lk).

Esitlusel räägivad Czesław Miłoszist Poola Vabariigi suursaadik Grzegorz M. Poznański, tõlkija ja kirjastaja Hendrik Lindepuu ning toimetaja Märt Väljataga. Esitlusel saab osta raamatut sõbrahinnaga.

Kuuleme Czesław Miłoszi luulet tema enda ning lisaks kahe Nobeli kirjanduspreemia laureaadi — Wisława Szymborska ja Seamus Heaney esituses, samuti Czesław Miłoszi poja Anthony muusikalisi töötlusi tema luulest.

Miłosz räägib meiega mitmehäälselt, tema luules on palju vasturääkivusi, kõhklusi, muutlikke meeleolusid. Ta on see, kes otsib, mitte see, kes kuulutab. Või pigem see, kes ühtaegu kuulutab, kahtleb ja otsib.
        Adam Zagajewski

Vähimagi kahtluseta kinnitan ma, et Czesław Miłosz on üks meie aja suurimaid, kui mitte kõige suurem luuletaja. […] Meie ees on nii karm ja kindlameelne mõistus, nii tulihingeline luuletaja […], et ainus võrdlus, mis pähe tuleb, seostub piibli tegelaskujudega – eelkõige Hiiobiga.
        Joseph Brodsky

 

Papusza|rež. Joanna Kos-Krauze, Krzysztof Krauze|Poola 2013 | 2h 11′
 
Pühapäeval, 17.11. kell 19:15 – kino Artis 1, Tallinn Poola Kirjandusliku Salongi raames toimuval seansil tutvustab filmi poetess Doris Kareva.

Poola Suursaatkond kutsub kinokülastajaid väikesele vastuvõtule kino Artis kohvikus pool tundi enne filmi algust, s.o kell 18.45. Pärast seanssi loosib Poola saatkond kinokülastajate vahel välja pileteid teistele Poola filmide seanssidele, Aga Zaryani kontserdile festivalil Jõulujazz ning esimesed Hendrik Lindepuu tõlgitud ja kirjastatud Czesław Miłoszi uue luulevalimiku ekspemplarid. See raamat pole praegu veel raamatukauplustes saadaval!

Esmaspäeval, 25.11. kell 21:45 – kino Coca-Cola Plaza 8, Tallinn

Poola Kirjandusliku Salongi raames toimuval seansil tutvustab filmi poetess Doris Kareva.

Pärast seanssi loosib Poola Suursaatkond kinokülastajate vahel välja pileteid teistele Poola filmide seanssidele ning tõlkija ja väljaandja Hendrik Lindepuu autogrammidega Czesław Miłoszi uue luulevalimiku ekspemplare.

Pileteid saab festivali kodulehelt: www.poff.ee või kinodest.

Info filmi kohta:

Keel: poola, ingliskeelsed subtiitrid

Produtsent: Lambros Ziotas Tootja: Argomedia, Stsenaarium: J.Kos-Krauze, K. Krauze, Operaatoritöö: Krzysztof Ptak, Wojciech Staroń, Osades: Jowita Budnik, Antoni Pawlicki, Zbigniew Waleryś

Auhinnad ja festivalid: Karlovy Vary (Special Mention), Chicago, Varssavi

Ingliskeelne info: http://2013.poff.ee/eng/films/programmes.p/17-selected-titles/papusza

Eestikeelne info: http://2013.poff.ee/est/filmid/programmid.p/17-valitud-teost/papusza 

„Papusza” on Poola kino üks suuremaid õnnestumisi sel hooajal. Kuulsale roma poetessile Papuszale pühendatud film, mis murrab mustlaste kohta käibel oleva stereotüüpse pildi, sai suursündmuseks Karlovy Vary filmifestivalil, kus toimus selle maailmaesilinastus.

Režissööridest abielupaari Krauzede rohkem kui kahetunnine mustvalge film näitab 80 aastat Poola-Ukraina piirialade mustlaste ajaloost. Mustlaslaager, kuhu filmi nimitegelane Bronisława Wajs (hüüdnimega Papusza, mis romade keeles tähendab nukukest) kuulus, rändas Podoolia-Volõõnia piirkonnast Vilniuse ümbrusse. Mehed mängisid pulmades, laatadel ja kõrtsides, naised tegelesid ennustamisega. Papusza võõrasisa ja ta vend Dionizy, kellele peakangelanna 16aastaselt mehele läks, olid muusikud. Perekonnalegend jutustab, et millalgi polnud nad tahtnud Stalini lõbustamiseks pilli mängida. Eelistati esineda Piłsudski mõisas.

Sellest filmist on tunda tahet anda Poola romadele tagasi nende väärikus üsna mitmel tasandil. Tahtmist astuda vastu aastakümneid valitsenud stereotüüpidele on näha otsekohe: see avaldub kas või hämmastavas narratsioonivormis ja eepilistel üldplaanidel, mis püüavad terviklikult haarata kogu seda praegu enam mitte eksisteerivat maailma.

Janusz Wróblewski © POLITYKA sp. z o.o. S.K.A. 2013 

Filmi autoritest:

 Joanna Kos-Krauze, Krzysztof Krauze

Krzysztof Krauze (sünd 1953, Varssavi, Poola) lõpetas 1978. aastal Poola filmikooli Łódzis operaatori eriala ning töötas seejärel lavastajana stuudios Semafor (1978–1983), Irzykowski filmistuudios (1983–1985) ja loomingulises rühmituses TOR (1985–1991). Tema lühifilme on auhinnatud paljudel festivalidel ning 2001. aastal valiti Krauze Euroopa Filmiakadeemia liikmeks. PAPUSZA on tema kuues täispikk mängufilm.

Joanna Kos-Krauze on Krzysztof Krause abikaasa, kes töötab Poola televisioonis ning on teinud koostööd Krzysztof Krauzega alates filmist „Minu Nikifor”.

Filmograafia:

Krzysztof Krauze: Nowy Jork, czwarta rano (New York, 4 a.m., 1988), Gry uliczne (Street Games, 1996), Dlug (1999, Võlg, PÖFF 2000), Moj Nikifor (2004, Minu Nikifor, PÖFF 2005), Plac Zbawiciela (Päästja väljak, PÖFF 2006), Papusza (2013)

Joanna Kos-Krauze: Moj Nikifor (2004, Minu Nikifor, PÖFF 2005), Plac Zbawiciela (Päästja väljak, PÖFF 2006), Papusza (2013)

 

Jõulujazzi avakontserdi täheks on kriitikute poolt Poola Norah Jones’iks nimetatud Aga Zaryan. Lauljatar võlub oma helge südamliku esituse ja lavalise sarmiga, mis on talle toonud Euroopa olulise jazziajakirja JazzForum Aasta jazzvokalisti nominatsioone viiel järjestikusel aastal. Teda võrreldakse selliste jazzidiivadega nagu Shirley Horn, Carmen McRae, Norah Jones ja Joni Mitchell. 2010. aastast on ta maineka plaadifirma Blue Notes artist. Aga Zaryani kontsert Jõulujazzi raames on pühendus kahele 20. sajandi legendaarsele jazzilauljatarile: Nina Simone’le, kelle tänavu oleks täitnud 80-eluaasta ja Abbey Lincolnile. Koos lauljatariga esinevad USA ja Poola muusikud.

Aga Zaryani (1976) isa oli kontsertpianist ja ema inglise keele õpetaja. Tüdruku lapsepõlveaastad möödusid Inglismaal Manchesteris. Lapsena olid ta huvideringis nii sport kui muusika – 14-aastaselt võitis ta Poola juunioride tšempionitiitli tennises. Jazz hakkas teda huvitama teismelise eas, seda eeskätt tänu Ella Fitzgeraldi ja Miles Davise muusikale. Aga õppis jazzi Chopini muusikakolledžis ja täiendas end seejärel USA-s.

2002. aastal ilmus lauljatari debüütalbum „My Lullaby“, mis sai väga hea vastuvõtu osaliseks. Neli aastat hiljem esines ta Varssavi JVC festivalil koos Branford Marsalisega. 2008. aasta poolakeelset albumit „Umiera Piekno“ (Ilu surm), saatis tohtutu menu ja selle eest pälvis ta poola kõrgemaima muusikauhinna, Frederyk Chopini preemia. Sestpeale ongi Aga Zaryani hinnatud kui Poola jazzi esistaari. Siiani on lauljatar välja andnud kuus stuudioalbumit, millest neli on pälvinud Poolas kuldplaadi staatuse. Kui varasematel albumitel kõlab peamiselt jazziklassika, siis poolakeelse albumi „Umiera Piekno“ muusika ja tekstid on pärit peamiselt lauljatari ja pianist Michal Tokaj sulest. Muuseas on Zaryan kirjutanud muusika ka tummfilmile „The Tragedy of street girls“ (2007).

Aga Zaryan on väga tundeline lauljatar, imetlusväärne ballaadide esitaja, tema tõlgitsuses on eriliselt helli tundevirveid, mis ei saa jätta kuulajat ükskõikseks. 37-aastane lauljatar on tänaseks tuntud kogu Euroopas, edukad on olnud ka poola jazzileedi kontserdid New Yorgis, Washingtonis, Tokyos ja mujal maailmas.

VIDEO

Koosseis:
Aga Zaryan – vokaal
Michal Tokaj – klaver
Larry Koonse – kitarr
Darek Oles’ – kontrabass
Lukasz Zyta – trummid

Osta pilet siit

Arhailise Meestelaulu Selts kutsub teid lahkelt külastama  traditsioonilise rahvalaulu festivali “Videvikuaja Laulud 2013”, kus sel aastal on ka külalised Poolast: Adam Strug ja Tymoteusz Woźniak, suurepärased laulikud grupist “Monodia Polska” (http://monodia.pl/). Festival on tasuta ning juba järgmisel nädalal. Kontserdid ja õpitoad toimuvad Viljandis, Tallinnas ja Võrumaal. Festivali kava:

http://meestelaul.metsatoll.ee/videvikuajalaulud_2013.php

http://meestelaul.metsatoll.ee/lisad/videvikuaja_laulud_2013.pdf

25. oktoobril kl. 19:00 Adam Strug (Poola) – kontsert ,  Tallinn Kloostri Ait (Vene tn 14)

Tulge kontserdile!

Witold Broda Tallinnas 9.10.2013.

oktoober 3rd, 2013 | Posted by oksana in Uncategorized - (0 Comments)

Poola pärimusmuusika üks esiviiuleid esineb 9. oktoobril Kloostri Aidas

9. oktoobril viibib Tallinnas Poola pärimusmuusika üks esiviiuleid Witold Broda, kes annab koos oma poeg Anatoliga kl. 20.00  Kloostri Aidas (Vene 16) kontserdi ja seejärel läheb üle tantsumuusikale – toimub tantsuklubi.

Mõned viited:

www.kapelabrodow.com

www.youtube.com/user/polishtraditional

www.myspace.com/kapelabrodow

Sissepääs prii! Saab annetada Kloostri Aida gaasi/elektri/rendifondi. Kontsert saab teoks tänu Poola Vabariigi Suursaatkonna ja Eesti Kultuurkapitali toetusele.

Kohtumiseni!

 

design_elemen_5

26. spetembril kell 15.00 NUKU keskuse galeriis (Lai tn 1).

Disainiaabitsat tutvustab kuraator Ewa Solarz. 

Ootame Teid lastega! 

Poola Vabariigi Suursaatkond, Disainiöö festival, Euroopa Komisjooni Eesti Esindus  ja NUKU keskus 

Rohkem infot: http://www.disainioo.ee/et/sisu/disainiaabit.html

ROMAN POLANSKI 80

august 21st, 2013 | Posted by oksana in Uncategorized - (0 Comments)

Nädala juubilar ROMAN POLANSKI 80

14. august 2013, Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=21377

Rajmund Thierry Liebling sündis Pariisis poola-juudi perekonnas 18. augustil 1933. aastal. Perekond kolis oma sünnilinna Krakowisse 1937. aastal. Sõja üleelanud Lieblingid muutsid perenime Polańskiks ning Rajmundist sai Roman.  

Roman Polański emigreerus Poolast 1963. aastal. Elas Inglismaal ja  Ameerikas, hetkel elab  Prantsusmaal.

Poola perioodi oma elus meenutab Polanski haruharva. Dramaatilised mälestused Krakowi getost, põgenemine ja varjamine poola peredes, mis läks õnneks ilmselt tänu heledatele lokkidele, ja mis võis olla põhjuseks, miks aastakümneid hiljem, juba tunnustatud režissöörina, keeldus Polański „Schindleri nimekirja” filmimisest.

Siiski mängivad Polański artistiks kujunemisel olulist rolli kaks Poola linna: Kraków ja Lódź. Krakowis sai 1948. aastal alguse tema lavakarjäär, mis viis ta 1954. aastal Lodzi Kõrgemasse Riiklikku Filmikooli. Algul mitte just väga armastatud veidrik võitis kiiresti kolleegide imetluse ja austuse. Andrzej Waida meenutab filmilavastajate noorusaegu nii: meil oli kõik nagu enne sõda, kaasa arvatud hea kasvatus, siis aga ilmus Polański nagu väike koletis. 

Polański esimene täispikk ja ainus tervikuna Poolas filmitud  „Nuga vees” (1962) jahmatas valitsust ja saavutas hämmastava edu  nii kodu- kui ka välismaal ning nomineeriti esimese poola filmina Oscarile. Toonane Poola Kommunistliku partei esimene sekretär Wladyslaw  Gomulka läkitas filmi läbivaatusel ekraani suunas tuhatoosi ning kritiseeris teravalt linateost partei XIII pleenumil sotsialismi ehitava Poola suhtes kahtlase ideoloogilis-kasvatusliku  sisu eest.

Polański pidas seejärel targemaks läände emigreeruda. 

Möödunud aastal tähistati suurejooneliselt 50 aasta möödumist kultusfilmiks muutunud „Nuga vees” valmimisest. Kolleegid meenutavad, et juba oma esimese filmi ajal ilmutas Polański artistlikku iseloomu, legendaarseks kujunenud arrogantsust, perfektsionismi ja täpsust.

Tahtes olla alati seltskonnas number üks, kujundas Polański oma tulevikku juba väga varasest noorusest alates. Ta nautis esinemisi ega pidanud paljuks peegli ees harjutamist. Sõpru Lodzi Filmikooli päevilt huvitas, kas lühikesevõitu Roman on ikka Napoleoniga ühepikkune – selgus, et  lausa kaks sentimeetrit pikem. Tagantjärele valmistab Polańskile heameelt tõik, et tänu lühikesele kasvule ei saanud temast näitlejat, vaid hoopis režissöör.

Tõsi on ka see, et Londoni korteri kaminasimsil olid Polańskil kaks büsti: tema enda ja Bonaparte’i oma. 

Kuigi me ei räägi seekord mittre niivõrd Polański loomingust kui isikust, tuleb tingimata ära mainida kolm ilmselt enamikule tuntuimat filmi: „Rosemary laps” (1968), „Chinatown” (1974) ja „Pianist” (2002). Viimane tõi talle Oscari. 

Polański geniaalsus avaldub kõikjal, sõltumata keelest ja riigist, kus ta parajasti töötab (Inglismaa, Ameerika, Prantsusmaa, Poola). Tema vallatuseks on oma filmidesse poola motiivide smugeldamine. Nii näiteks ümiseb kõrtsiteenija „Vampiiride ballis” poola helilooja Moniuszko meloodiat.

Polański eitab oma loomingus autobiograafia kasutamist. Ta kinnitab, et filmid on hetke igatsuste ekspressioon, mille juures ta järgib oma instinkte, kuid seda distsiplineeritud viisil. „Fantaasia ja tegelikkuse vaheline piir on mul alati olnud lootusetult sassis,“ kinnitab Polański.

Iga näitleja unistuseks on mängida Polański filmis. Teada on, et ta pigistab nii näitlejatest kui ka endast viimsedki mahlad. See on motiveeriv, inspireeriv ning tulemuseks on meistriteos.

Tema fimid on ajatud, nn korduvkasutatavad. Roman Polański on legend ja parim elavate filmilavastajate seas.

Polański pikk elu on pikitud säravate loominguliste saavutuste ja arvukate isiklike skandaalidega. Ei puudu sealt seksiskandaalid, narkootikumid, tragöödiad ega hedonism täiel rinnal. Ta ise lavastab oma elu maailmakuulsaks. Polański puhul pole võimalik eraldada tööd eraelust. Ta on amoraalne autoriteet. 

Skandaal aastast 1977 saadab teda kogu elu ja on teinud temast jällegi põgeniku. „Olen põgenemisega harjunud,“ vihjab Polański sõjaaegsetele kogemustele.Usun, et ta on  kohtusaagast lõpmatult väsinud ja seega ei kuulu see meie tänase juubelijutu juurde. 

2012. aastal esitleti Cannes’i filmifestivalil dokumentaalset eluloofilmi „Roman Polański. Minu elu”, kus väljapaistev poolakas, maailmakuulus filmilooja, kordumatu stsenarist, andekas näitleja ja edukas produtsent Roman Polański meenutab igavikku läinud kaugeid aegu, keerulisi sündmusi, traagilisi elamusi, inimesi ja tundeid, kõike seda, mis aitasid tal jõuda  sinna, kus ta praegu on. Tegemist on tõelise isikliku bestselleriga endast ja oma erakordsest elust. Tundliku ja äärmuslike emotsioonidega artisti liigutav ja haarav pihtimus, kus ta ei põhjenda midagi ega vabanda millegi eest. 

Polański tekitab alati äärmuslikke emotsioone. Tal on kirglikke pooldajaid ja vihaseid vastaseid. Aeg-ajalt tekib küsimus: kes ta on, poolakas või prantslane? Võib-olla aga klassikalise ja kauni poola-prantsuse sõpruse ere näide. Tal on prantsuse kodakondsus ja ta eelistab mõelda poola keeles.

Äsja Eestis tARTuFFil viibinud Poola ühe prominentseima näitleja Andrzej Chyra arvates on Roman Polański, sõltumata rahvusest ja kodakondsusest, poola teadliku publiku jaoks alati suurmeister.

Polański on arvukate (üle 70) filmiauhindade kavaler, nende hulgast ei puudu ka Poola filmiauhinnad ning lisaks veel mitu elutööpreemiat.

Oma austajate suureks rõõmuks kinnitab Polański auhindu vastu võttes, et ei kavatsegi veel oma tööd lõpetada.

Soovime talle selleks õnne ja jõudu.

Rita Makarova

Poola-Eesti klubi Pro Polonia liige